Soome territooriumil on sajandite vältel kehtinud kolm erinevat autasude süsteemi. Soome langes 12. ja 13. sajandi vältel Rootsi ülemvõimu alla, mis püsis 1809. aastani. 1748. aastal rajati Rootsi kuninglik autasude süsteem ning paljud soomlased olid esimeste inimeste seas, keda selle ordenitega tunnustati. 1809. aastal kaotasid rootslased Soome venelastele ning Vene Keisririigi koosseisus loodi Soome Suurvürstiriik. Vene ordeneid jagati Soome aladel kuni aastani 1917, mil keisrivõim kukutati ning Soome iseseisvus. Noor riik rajas kohe ka oma autasud.
Hea ülevaate Soome autasudest annab müntide, medalite ja aumärkide väljapanek, mida esitletakse Turu lossis.
(Foto autor: Tom Bergroth)
Tähtsaim ja vanim Soome Vabariigi autasu on Vabadusrist. See rajati tollase Soome valgete relvajõudude ülemjuhataja vabahärra Carl Gustaf Mannerheimi algatusel 1918. aasta 4. märtsil. Vabadusristil on viis klassi ja kaks medaliklassi. Aumärgi kujundas tunnustatud soome kunstnik Akseli Gallen-Kallela, kuid Mannerheim ise pani paika risti lõpliku välimuse. Kuni 1919. aasta jaanuarini tunnustati Vabadusristiga valge valitsuse toetajaid Soome kodusõjas. Ka mitmed välismaalased, peamiselt rootslased ja sakslased, pälvisid selle autasu.
Soome Vabadusristi autasude struktuur – suurepärane ülevaade müntide, medalite ja aumärkide väljapanekul Turu lossis.
(Foto autor: C. Lapinsh).
„Leinatäht“ müntide, medalite ja aumärkide väljapanekult, mida esitletakse Turu lossis.
(Foto autor: C. Lapinsh).
Vabadusrist taastati Nõukogude Liidu vastu peetud Talvesõja päevil, 1939. aasta 8. detsembril, ning see muudeti 1940. aastal ametlikult sõjaliseks ordeniks, mille kavalerid moodustavad ordu. Marssal Mannerheimi käsul pidid kõik haavata saanud sõdurid Vabadusristi pälvima. Musta lindiga 4. klassi Vabadusrist annetati langenute omastele – seda kutsuti nimega „leinatäht”. 1942. aastal asutati langenute mälestamiseks eraldi musta lindiga 1. klassi teenetemedal – surumitali
Teise maailmasõja ajal sai ilmseks, et Soome vajab autasu, mida annetada erakordsete saavutuste eest, hoolimata kavaleri auastmest või tsiviilstaatusest – autasu silmapaistva vapruse, tähtsate lahingülesannete eduka täitmise või eriti hästi teostatud sõjaliste operatsioonide tunnustamiseks. 1942. aastal rajati selleks kaheklassiline Vabadusristi Mannerheimi rist. Seda annetas marssal isiklikult. 600 000 mehest, kes sõdades teenisid, nimetati üksnes 191 Mannerheimi risti teise klassi rüütliteks ning ainult marssal ise ja kindral Erik Heinrichs pälvisid nii esimese kui teise klassi risti. Nelja rüütlit tunnustati ordeniga kahel korral: nemad said risti kohal kandmiseks eraldi aumärgi, mis kujutas kaht ristatud marssalikeppi.
Mannerheimi rist ning teised aumärgid, mis kuulusid suurtükiväekindralile Vilho Nenonenile. Väljapanek Museo Militarias Hämeenlinnas.
(Foto autor: Sirkka Ojala/Museo Militaria)
Valge Roosi orden on Soome tähtsuselt teine autasu. Selle asutas 1919. aasta 28. jaanuaril Carl Gustaf Mannerheim, kes oli tol ajal Soome riigihoidja. Ordu statuut kinnitati 1919. aasta 16. mail. Need kuupäevad polnud juhuslikud, vaid vastasid aasta varem toimunud Soome kodusõja algusele ja lõpule. Valge Roosi orden pidi soodustama Soome rahva leppimist ning asendama Vabadusristi, mida selleks ajaks enam ei jagatud.
Valge Roosi ordenil on viis klassi ning kaks medaliklassi: lisaks olid olemas pronks- ja hõberistid – esimest ei annetatud aga kordagi ning viimane, mis oli algselt daamide autasu, on tänapäeval ordu teeneterist. Ordenit tohib jagada Soome kodanikele tsiviilteenete eest ning välismaalastele riigi hüvanguks osutatud teenete eest. Sõjaajal tohib seda annetada vapruse eest lahingus. Ordu deviis on „Isänmaan hyväksi”.
Kõik marssal Mannerheimi autasud, nende seas ainus Valge Roosi ordeni suurrist keti, mõõkade ja teemantidega, on välja pandud Mannerheimi muuseumis.
(Foto autor: Tom Bergroth).
Soome Valge Roosi ordeni aumärgid, mis annetati 1960. aastal Itaalia presidendile Giovanni Gronchile. Praegu on need välja pandud Tallinna Rüütliordude Muuseumis. Haakristide kasutamine Soome aumärgi kujunduses pole kuidagi seotud natside embleemiga: Skandinaavias olid svastikad juba varasel viikingiajal levinud sümbol, mida seostati näiteks Thori vasara või päikeserattaga. Need esinesid soomeugri ja läti kunstis sageli kuni 1920. aastateni. 1918. aastal (mitu aastat enne natsipartei rajamist Saksamaal) kasutas tunnustatud kunstnik Akseli Gallen-Kallela neid ka Soome aumärkide kujunduses.
Ordeniketi pälvib ainult ordu suurmeister, kuid seda tohib annetada ka välismaistele riigipeadele. Ketil on üheksa roosi, mis sümboliseerivad Soome üheksat ajaloolist maakonda, ning üheksa kuuseoksa (mis asendasid 1963. aastal varem ketti kaunistanud haakristid). Valge Roosi ordenit tohib annetada teemanditega ning sõjaajal mõõkadega. Marssal Mannerheim on ainus inimene, kes on pälvinud ordu suurristi keti, teemantide ja mõõkadega. Teemantidega suurristi annetati ainult kuuel korral – üks selle kavaleridest oli tuntud Soome helilooja Jean Sibelius.
Soome Lõvi ordeni tsiviiljärgu 1. klassi komandöri suurpael, aumärk Tallinna Rüütliordude Muuseumis.
Soome Lõvi ordeni tsiviiljärgu 1. klassi komandöri suurpael, täht Tallinna Rüütliordude Muuseumis.
Suurem osa Soome Lõvi ordu sõjalise järgu aumärke annetati aastail 1942–1946 välismaalastele. Ordenil on viis klassi ning sellega on seotud ka Soome Lõvi ordeni teenetemedal ja Pro Finlandia medal, mida annetatakse kirjanikele ja kunstnikele (selle reversile on graveeritud sõnad „Pro Finlandia“– „Soome eest“ ning autasustatu nimi). Rüütli ja 1. klassi rüütli ordeneid tohib olümpiavõitjatele annetada koos lindiga, millel on viis kuldset olümpiarõngast.
Valge Roosi ordeni ja Soome Lõvi ordeni nelja klassi aumärgid Museo Militarias Hämeenlinnas.
(Foto autor: Sirkka Ojala/Museo Militaria)
Soome president on Valge Roosi ordu ning Soome Lõvi ordu suurmeister. Mõlema tähtpäevad on 6. detsembril. Johtuvalt sellest, et president on Soome relvajõudude ülemjuhataja, on ta ka Vabadusristi ordu suurmeister. Selle tähtpäev on 4. juunil – marssal Mannerheimi sünnipäeval.
Pidulike sündmuste puhul kannab Soome president ketiga kaelas Valge Roosi ordu suurristi ning paremalt õlalt vasakule puusale jooksva kollase suurpaela otsas (mis on rahuaja aumärgi sümbol) Vabadusristi suurristi. Kuue vasakul hõlmal kannab riigipea Vabadusristi tähe ning Soome Lõvi ordu tähe kohal Valge Roosi ordu suurristi tähte.
Soome aumärke võite näha järgmistes muuseumites:
Eestis:
Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum
Eesti Sõjamuuseumis Viimsis saavad külastajad näha Valge Roosi ordu suurristi, mis kuulus kindral Johan Laidonerile enesele. Samuti on seal välja pandud kindralmajor Aleksander Tõnissoni Valge Roosi ordu 1. järgu komandöririst ning kolonelide Jaan Junkru ja Arved Engmaa Valge Roosi ordu komandöriristid.
Tallinna Rüütliordude Muuseum
Me oleme ühte muuseumisse kogunud ainulaadse kollektsiooni ordenimärke, -tähti ja -kette, mille abil soovime tutvustada rüütliordude ajalugu. Kuigi enamik meie eksponaate on erinevate kuninglike, vaimulike või sõjaliste rüütliordude aumärgid, on ekspositsiooni osaks ka riiklikud teenetemärgid. Meie muuseumis võite näha Soome Vabadusristi, Valge Roosi ordenit (ka selle ketti) ning Soome Lõvi ordenit.
http://www.tallinnmuseum.com/
Soomes:
Museo Militaria
Museo Militaria on sõjaajaloo muuseum, mis esitleb Soome kahuriväe, inseneritöö ja sidepidamise ajalugu keskajast tänapäevani. Külalised saavad ise proovida telegraafi kasutamist ja raskerelvade sihtimist ning katsuda, kui rasked on taldrikmiinid.
http://www.museomilitaria.fi
Turu linnus
Turu linnuse põhjalik väljapanek tutvustab tutvustab selle ajalugu 1280. aastatest tänapäevani. Linnuse saale täidavad ajalooline mööbel ja rõivakogu ning mitmed väärisesemed. Medalite ja müntide osakond Turu linna ajaloomuuseumis näitus avati 1998. aastal.
https://www.turunlinna.fi
Mannerheimi muuseum
Muuseum asub majas, kus Soome marssal vabahärra Gustaf Mannerheim elas alates aastast 1924 kuni oma surmani 1951. aastal. Muuseum tutvastab Mannerheimi kodu täpselt sellisena, nagu see 1940. aastatel oli, välja arvatud kolm näitusesaali esimesel korrusel, kus on välja pandud ka marssali autasud. Mannerheimi ordenite ja medalite kogu ei kõnele mitte ainult austusest, mida tunti tema vastu Soomes, vaid ka prestiižist teiste riikide silmis.
http://www.mannerheim-museo.fi/
Prantsusmaal:
Auleegioni ja Rüütliordude Muuseum
Jalustrabav väljapanek, mis koosneb insiigniatest, rüüdest ja muudest haruldastest varandustest, tutvustab kogu maailma rüütliordusid ning riiklike teenetemärke. Soome suursaatkond Pariisis kinkis hiljuti muuseumile täiskomplekti Soome autasusid.