Dannebrogi ordu
Dannebrogi ordu– ehk Taanlaste Lipu ordu – on Taani rüütliordu, mille asutas 1671. aastal kuningas Christian V, et tähistada oma vanima poja Frederiku sündi.
Ordu sai nime valge ristiga punase lipu järgi, mille taanlased pälvisid legendi kohaselt ristiretke käigus, mille nad võtsid 1219. aastal ette paganlike eestlaste vastu. Praeguse Tallinna linna asupaigas – ühe teooria kohaselt lausa sellesama muuseumi kohal – toimus lahing, kus taanlastel läks esialgu halvasti: eestlased ründasid neid igast küljest. Võitluspaiga lähistel kõrguval künkal olevat peapiiskop Anders Sunesen andunult palvetanud, et Jumal märkaks ristisõdijate hädapõlve. Otsustaval hetkel, mil lüüasaamine näis vältimatu, langenud taevast alla punavalge lipp. Kuningas korjanud ristilipu üles ja näidanud seda oma vägedele, kelle südamed täitunud seepeale vaprusega – nad kosusid ning võitsid lahingu. Kaasaegsetes kirjalikes allikates lippu tegelikult ei mainita ja legendi varaseimad ülestähendused pärinevad alles 300 aastat hilisemast ajast.
Ordu 1693. aasta statuudi kohaselt oli korporatsioonil üks klass ja liikmeskond pidi piirduma 50 kuninglikku- või aadliverd rüütliga. Orduliikmeid kutsuti valgeteks rüütliteks, et eristada neid sinistest rüütlitest, kes kuulusid suursugusemasse Elevandi ordusse. 1808. aastal reformis ja laiendas kuningas Frederik VI Dannebrogi ordut. Tehniliselt kujundati sellest teeneteordu, kuhu võis kuuluda iga tunnustusväärne krooni alam, olenemata tema ühiskondlikust seisusest. Ühtlasi laiendati ordu siis üheklassilisest neljaklassiliseks. Alates 1951. aastast võimaldati ordusse kuuluda ka naistel.
Dannebrogi ordu kõrgeim, suurkomandöri klass, on ka tänapäeval piiratud kuninglikku verd inimestega ning vaid kaheksa liikmega. Valitsev monarh on ordu suurmeister ja otsustab, kes pälvivad suurkomandöri ordeni – tavaliselt on tegu isikutega, kellel on Taani kuningakojaga tihedad perekondlikud sidemed. Dannebrogi madalamate klasside ordeneid annetatakse sageli diplomaatilise autasuna. Ordu deviis on „Gud og Kongen“ („Jumal ja kuningas“).
Tasub veel märkida, et Eesti pealinna nimi tuleneb nimetusest „Taani-linn“ ehk Taani linnus, kuna taanlased rajasid 13. sajandil selle asupaika oma ristisõja edendamiseks tugipunkti.