Kuldvillaku ordu

Ühe kõige iidsema, prestiižsema ja nimekama Euroopa rüütliordu – Kuldvillaku ordu – asutas Burgundia hertsog Philippe III 1430. aastal Brugges. Madalmaade tähtsate sadamate ning jõukate maavalduste toodetud tulud tegid Philippe’ist hiliskeskaegse Euroopa ühe rikkaima valitseja. Hertsogi õukonnas tooni andnud ergas ja toretsev kultuurielu peegeldas aga tema taotlusi pälvida endale kuningakroon.

Kuldvillaku ordu pidi oma hiilgusega jätma varju Inglise kuningate Sukapaela ordu, mida see tegelikult suuresti jäljendas. Inglise ordu eeskujul piirdus Kuldvillaku ordu 24 liikmega, selle statuut sarnanes Sukapaela ordu reeglitele ning mõlema nimega seostus isegi sarnast laadi siivutu lugu. Nimelt olevat Philippe’i kunagi pahviks löönud vaatepilt oma armukesest, kes istus alasti peegi ees, toolil, mille peale oli laotatud lambanahk. Hertsog olevat kuulutanud villa, millel tema südamedaam istus, kuldseks, ja nimetanud selle järgi ka ordu.

Tegelikult sai ordu nime Antiik-Kreeka müütidest tuntud legendaarse aarde järgi. Iason ja tema argonaudid jahtisid kuldvillakut, mis oli omamoodi legitiimse kuningavõimu sümbol – ka hertsog Philippe soovis kuningaks tõusta. Viide Vana-Kreeka müüdile tekitas samas poleemikat, kuna see ei sidunud ordut mitte üksnes paganliku sümboliga, vaid ka ebamoraalse kangelasega, kes ei põlanud oma eesmärkide saavutamiseks ära isegi valevandumist. Nevers’i piiskop lepitas vaidlust niiviisi, et väitis Kuldvillaku vana testamendi kangelase Gideoni oma olevat.

Philippe’i aadlisuguvõsa suri aga juba 15. sajandi teisel poolel välja ning suurema osa selle Burgundia valdustest päris Habsburgide dünastia. Kuna Austria Habsburgidest said mitmete Euroopa riikide ning härruste valitsejad – peamiselt abielude kaudu („Teised las sõdigu, sina, õnnelik Austria, vaid abiellu“, nagu öeldi) – kujunes Kuldvillaku ordust nii Hispaania kui Austria-Ungari keisririigi kõige tähtsam ordu. 18. sajandi alguses jagunes ordu dünastiliste arengute tulemusel hoopiski kaheks eraldiseisvaks haruks.

Pärast Austria-Ungari keisririigi kokkuvarisemist Esimese maailmasõja järel jäi Kuldvillaku ordu Austria haru juhtimine Habsburgide dünastia privileegiks. Austria orduharu on jätkuvalt väga aristokraatlik ja religioossete veendumuste alusel piiritletud: selle ordenit tohib annetada üksnes kuninglikust soost katoliiklastele. Hispaania haru ordenit jagab Hispaania kuningas. Sellest on tänapäevaks kujunenud teenetemärk, mida omistatakse nii katoliiklastele kui muud usku inimestele.