Poola Valge Kotka ordu

Poola Valge Kotka ordu aumärk. Selle ordu asutas aastal 1705 Saksimaa kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev. Ta on eestlastele eeskätt tuntud Rootsi kuninga Karl XII vastasena Põhjasõjas. Valge Kotka ordu abil koondas August oma poliitilisi toetajaid, kes abistasid teda teiste troonipretendentide vastu.

Orden, mida siin näete, oli usutavasti viimase Poola kuninga Stanislaw Poniatowski kingitus Venemaa keisrinnale Katariina II-le, kellega Poniatowski oli armusuhetes. Kuningalt keisrinnale antud aumärk on erakordselt rikkalikult teemantidega kaunistatud. Poola kuningriiki see kingitus siiski ei päästnud, sest Katariina II oli XVIII sajandi lõpul Poola jagamise innukamaid algatajaid. Poola jagati tema suurte naabrite – Venemaa, Austria ja Preisimaa – vahel ära. Kui Vene keiser Nikolai I surus 1831. aastal maha suure poolakate ülestõusu, kaotas Poola oma autonoomia ning Valge Kotka orden muudeti keiserlikuks Vene autasuks, milleks see jäi kuni 1917. aasta revolutsioonideni.

Poola taastas Esimese maailmasõja ajal oma iseseisvuse ning 1921. aastal kuulutati taastatud Valge Kotka orden riigi kõige kõrgemaks autasuks. Poola president sai ordu suurmeisriks. Number 4 juures näete sõdadevahelisest perioodist pärinevat ordenit.

Valge kotkas oli Poola ning selle kuningate sümbol enam kui aastatuhande vältel. Legendi kohaselt näinud Poola riigi müütiline rajaja Lech kunagi valge kotka pesa. Kui ta lindu silmitses, langes selle tiibadele punase loojuva päikese kiir, nii et suled näisid kuldsed ja kotkas ise lumivalge. Lech oli vaatepildist lummatud ning otsustas pesa juurde elupaiga rajada ning kotka oma vapiloomaks võtta. Ta pani kohale nimeks Gniezno – sõna gniazdo järgi, mis tähendab „pesa“. Ajalooliselt oli Gniezno Poola riigi häll ja Piastide dünastia, Poola esimeste kuningate, üks olulisi võimukeskusi. Nende vappi kaunistas valge kotkas punasel taustal.